SEE, KES TASUB
Eduard Bornhöhe jutustus „Tasuja“ ilmus 1880. aastal. See on lugu Jüriöö ülestõusust ja poisist, kes kaotab kodu ja isa ning saab selle järel nime, mis on eesti keelde püsima jäänud.
Raamat, mitte loosung
Tasuja ei ole väljamõeldud turundusnimi. See on eesti kirjanduse üks tuntumaid pealkirju ja üks väheseid sõnu, mille tähendust ei pea kellelegi seletama.
Meie neli kohvi kannavad selle raamatu tegelaste nimesid. Kolm neist on kolm põlvkonda üht suguvõsa: vanaisa, isa ja poeg. Neljas on tüdruk lossist, teisel pool piiri. Me ei ole seda ilusamaks teinud – nii on see raamatus.
Kirjaviisist: Bornhöhe kirjutab vanaisa nime Vahur. Meie pakendil on see vanas kirjaviisis, W-ga.
- WAHURPiiskopi ori, kes teenis endale vabaduse oma jõuga. Jaanuse vanaisa. Sarja kõige tumedam röst.
- TAMBETWahuri poeg, talumees, kes hoolis oma tööst rohkem kui suurtest sõnadest. Jaanuse isa.
- JAANUSTambeti poeg ja raamatu peategelane – tema on Tasuja.
- EMMILossihärra tütar ja Jaanuse lapsepõlvesõber. Ainus, kes ei ole selle pere liige.
Aeglaselt röstitud
Tasuja röstitakse Eestis. Aeglane röst tähendab, et uba saab soojuse kätte ühtlaselt ja jõuab maitse välja anda, enne kui pind ära kõrbeb. Sama lause on ka igal pakil: aeglaselt röstitud kohv puhtaks naudinguks.
Röstiaste on etiketil ja selle näeb ära ka lugemata: üks teemant on hele röst, kaks keskmine, kolm tume.
Kas tume röst on kangem?
Ei. Kofeiini poolest on vahe olematu. Tume röst on tugevama ja kibedama maitsega, hele hoiab rohkem oa oma maitset alles. Kangus on jahvatuse ja koguse küsimus, mitte röstivärvi oma.